Vein on põnev jook, mille ajalugu ulatub tuhandeid aastaid tagasi. Esimesed märgid veini valmistamisest pärinevad 6000 eKr Georgia aladelt, kuid veinikultuur on kiiresti levima hakanud kogu Vana-Maailma ulatuses.
Antiik-Kreeka ja Rooma kultuurides mängis vein olulist rolli igapäevaelus. Vein oli mitte ainult jook, vaid ka osa religioossetest rituaalidest ning pidustustest. Roomlased arendasid veinivalmistamise kunsti, kasutades erinevaid viinamarjasorte ja valmistamismeetodeid.
Keskajal säilitasid mungad Euroopas veinikultuuri, arendades veinivalmistamist kloostrites. Vein oli kättesaadav vaid vähestele privilegeeritutele, kuid renessansiajastul hakkas see massidesse levima.
1.sajandil tõi avastusreiside ajastu kaasa uued viinamarjasordid ja veinipiirkonnad. Prantsusmaa Bordeaux ja Burgundia ning Itaalia Toskaana muutusid tuntuks oma kvaliteetsete veinide poolest.
Veinikultuur jõudis Uude-Maailma 18. sajandi lõpus, kui Hispaania missioneerid tõid viinapuud Californiasse. 20. sajandi alguses sai vein populaarseks kogu maailmas, eriti pärast veinikultuuri taastumist pärast keeluseadust Ameerika Ühendriikides.
Tänapäeval on vein mitmekülgne ja pidevalt arenev jook, mille valmistamise kunsti hinnatakse kogu maailmas. Erinevate veinipiirkondade ainulaadne mullastik, kliima ja veinivalmistamise traditsioonid annavad igale veinile iseloomuliku maitse. Vein on rohkem kui lihtsalt jook – see on ajalooline pärand ja nauding, mis ühendab inimesi üle kogu maailma. Vein toob ühise laua äärde need, kes armastavad head seltskonda, maitsvat toitu, vanavanematelt päritud traditsioone.
* Vein on ikkagi alkohol, seega palun tarbida alati mõistlikult!
